Oleme siin nüüd igasuguseid viimaseid asju teinud. Eile käisime viimast korda rannas, megapalav oli. Siin on viimasel ajal ülisoojaks läinud, ei kujuta ettegi mis juulis või augustis oleks, me tulime vist täpselt õigel aja, väga soe aga mitte tapvalt palav veel. Käisime ka viimast korda keeltekoolis, kuigi tuli välja, et diplomid oleksime saanud alles esmaspäeval ja võtsime ka viimased õlled seal lähedal baaris.
Õlu, patatas bravas ja võileivad, nagu neil siin tavaks on.
Üks päev proovisme järgi ka pudeli kuumusega pooleks saamise. See käib nii, et kastad nööri näiteks atsetooni sisse ja seod ümber pudeli. Siis paned nööri põlema ja kui see on ära põlenud siis paned kohe külma vette. Siis läheb pudel nööri kohalt pooleks. Meil polnud päris head õhukest pudelit ja õiget nööri, aga peale mitut proovimist tuli lõpuks välja ka.
Sai väikese klaasi, ei tea ainult kas kaasa ka mahub.
Täna olime niisama kodus ja üritasime selles kuumuses ennast kuidagi liigutada. Isegi kassil on väga raske vist, käib kaks sammu ja siis viskab külmale kivipõrandale täitsa siruli ja enam ei liiguta.
Avastasime mu digika efekte.
Ilus sein meil
Riided on veel ilusti kapis, aga mitte kauaks.
Mõtlesime siis, et peaks hakkama juba varakult pakkima, sest asju on meil palju, minul eriti. Andra üritas juba kahe paiku kohvreid kokku saada, sest ta arvas, et kui ta ema siin oleks siis ta ütleks juba ammu, et miks tal kõik asjad alles ripakil on. Pakkimine tal siiski kohe välja ei tulnud, sest asju oli palju ja ta arvas, et parem tegevus oleks siiski jäätise söömine.
Andra ahastuses oma segaduse keskel. On väsinud ja otsa lõpeb ind.
Minul nii suuri raskusi polnud, kuigi mul on rohkem asju ja siiani päris täpselt ei tea, kas kõik mahub. Kümme kampsunit tuleb igal juhul selga panna.
Kui lomaaias käisime siis viisime ka mõned enda riided ja ka Elisabethi siia jäetud asjad Humanasse, et need päris raisku ei läheks. Samuti jäi meist siia ka asju, mida Nele, kes Andra koolist järgmine aasta siia ka õppima tuleb, loodetavasti kasutada saab. Näiteks Elisabethi kott, paberiblokid ja alustuseks äkki ka paar susse. Palju kreeme ja lakki ja igasuguseid selliseid asju jäi meil ka üle, iseasi, mis nendest selleks ajaks saanud on. Vahepeal on Andra siin ennast lõbustanud ka mu tatokale erinevate uute kujude andmisega.
Ei hakka siin mingit pikka heietavat kokkuvõtet kirjutama, loomulikult oleme mõlemad siia tulemisega väga rahul, nii palju sai näha ja teha ja ikka väga lahe oli. Kindlasti jääme Barcelonat kui linna igatsema, sest avastasime seal nii palju lahedaid nurgataguseid ja igasugu väiksemaid kohti ja see on üldse väga ilus ja mõnus linn. Meie oma Badalona on ka hea ja kodune juba, Barcelonaga võrreldes vist sama nagu Laagri Tallinnaga nii, et sattusime täpselt õigesse kohta. Kassist ei hakka üldse rääkimagi, kui saaks siis võtaks selle üldse kaasa. Emad, mis tea arvate, viimane võimalus, äkki ikka saab?
No vaadake kui armas.
On ka asju, mida me ei hakka igatsema, näiteks müüjaid poes, kes liigutavad ennast nagu teod, olenemata sellest kui pikad järjekorrad on.Täna nägime seda jälle eriti hästi kui miljon inimest poes oli. Ma arvan, et olime ka täpselt paraja aja siin, kõik sai nähtud ja tehtud ning nüüd on jälle hea Eestisse tagasi tulla. Istumegi siin nüüd, kuulame Eesti playlisti ja ootame, et peaks lennukile minema hakkama. Numbrid on meil nüüd ka jälle enda vanad Eesti omad. Varsti näeb.
Lõpetuseks üks päikeseloojang nagu ikka.
Loodetavasti tuleb varsti video ka.
Tsauuuuuu
Kaia