Andorra

Tere, tere!

Nagu pealkirjast aru võib saada, siis me käisime Andorras, väga lahe oli ja võite ennast juba ette valmistada pildiuputuseks. Alguses me mõtlesime, et kuna see on nii lähedal siis me saame sinna hääletada, aga tuli välja, et see poleks ikka kõige targem idee olnud, sest enamus teest olid väikesed käänulised mägiteed, kus autosid polnud. Ma olin just esmaspäeval töölt tagasi jõudnud, kui Emiliano pakkus, et võiks täna tema majja ja sealt edasi Andorasse minna. Pakkisime siis asjad ja läksime. Tema maja oli päris kaugel ja lahedas kohas mäe otsas. See oli 2 korruseline ja hästi mõnus ja Hispaanialik.

Suurtuba, Emiliano enda tehtud skulptuurid olid seal ka.

Magamistoad üleval, neid oli kokku 4.

Suur, suur peegel oli :D

Köök

Kui sinna jõudsime oli kell vist juba päris palju, me olime niisama, sõime ja mängisime kaarte. Õpetasime Diegole turakat, ta ütles, et Belgias nad mängivad kaartidega enamasti lihtsalt joomismänge. Kui me ütlesime, et turakas on Eestis väga tavaline ja kõige lihtsam mäng, siis ta arvas, et me oleme seal vist targad, sest tema meelest tundus see keeruline :D.

Kaardimäng kamina ees ja mõnus värviline diivan.

Aa meil oli veel Emiliano tütre koer Fredo ka kaasas, kelle kohta võib ausalt öelda nunnu.

Fredo

Naabrite koer tuli ka külla. See suutis paigal püsida ainult siis kui keegi teda paitas.

Järgmisel hommikul pidime kell 7 ärkama, sest Emiliano ütles, et hiljem minnes on Andorras autoga juba võimatu olla, sest see on nii väike. Mingi ime läbi saimegi üles ja valges nägime, et see on ka väljast lahe maja ja ilusa vaatega kohas ka. 

Meie magamistuba.

Hommik, hommik :)

Andra leidis kiigu ja nägi ainsama hommikusi päikesekiiri. Nagu näha siis see oli tal esimene rõõmus vara ärkamine vist :D.

Emiliano skulptuur.

Kevaaad

Hakkasime siis Andorra poole sõitma ja nägime igasuguseid ilusaid vaateid ja vanu kindlusi mägede otsas, mis Andrale eriti meeldisid. Mingi aeg hakkas vaikselt paista lund ja üks hetk jõudsime piiri äärde, meie ei pidanud midagi näitama, Emiliano näitas paari paberit ja siis olimegi Prantsusmaal. Sõitsime veel ja jõudsime Andorasse. Need mäed, mis tee peale jäid olid ikka uskumatud, nii lahedad ja tee oli käänuline ja käis koguaeg edasi tagasi, nii et oli palju vaateid. Andral ajas see natuke südant pahaks ja siis ta arva, et see on sellest, et ta pole Alpi Heidi vaid Eesti Andra (väidetavalt on olemas mingi Heidi raamat, Andra vähemalt teab seda :D). Vahepeal jõudsime kohta, kus oli palju suusamägesid, seal oleks eriti hea sõita, sest õhk oli jumala soe ja päike paistis. 

Tunneleid oli ka.

Vahepeal olime pilve sees.

Suusatasid, neid nõlvu oli seal iga nurga peal ja tundusid mõnusad pikad ka.

Lõpuks jõudsime linna, parkisime auto ära ja käisime jala ringi. Selline hästi mõnus väike mägede vaheal olev linn oli. Seal on ka mingi maksude loogika nii, et alkohol ja suitsud on odavamad. Peale nende on seal sadat erinevat sorti juustu ja šokolaadi. Palju poode oli ka, eks see ole suhteliselt turistika, sest nii palju suusatajaid käid sealt läbi.

Elisabeth jalutab koera :)

Fredol oli janu, hakkas juba lompidest jooma.

Käisime pitsat söömas.

Peale linnas käimist läksime veel ühte matkarada vaatama. Ega meil kellelgi väga lumel käimiseks mõeldud kingi polnud, aga väljas oli nii soe, et polnud hullu. Fredo sai seal lahtiselt joosta ja ta tundis lumest ikka täiega mõnu, püherdas iga kahe sekundi tagant (ega ta seda siis vist liiga tihti ei näe ka). 

Fredo sai lumes märjaks.

Õhtul läksime jälle Emiliano majja ja järgmine hommik sõitsime koju tagasi. Ma ei saa jätta ka toidust kirjutamatta, sest Emiliano teeb hästi süüa ja me saime paljusid uusi asju maitsta. Ta teeb alati nii süüa, et on väga palju erinevaid asju, hommikuks oli näiteks üks päev, kohv ja värske apelsinimahl ja siis kartulid, peekon, saia, muna jne. Esimene päev oli ka saja erineva asjaga õhtusöök, saime ära proovida atrišoki (seda on siin palju igalpool poodides, aga ise me polnud selle tegemiseni veel jõudnud) ja igasuguseid muid juurikaid.

Teine õhtu oli kalasupp ja mulle maitses see ka täiega, seal oli lisaks kalale veel sada juurikat ja keedumuna. Teod olid ka supi kõrvale ja täitsa söödaval olid isegi, palju küüslauguga tehtud. Veel saime siinset kohalikku sellist valget ja hästi pähklist maiust ka proovida.

Ja enne suppi olid porgandid mingi megahea nagu sooja juustuse dipikastmega.

Emiliano enda tehtud leib (meie mõistes u nagu sepik), mida me saime veel koju ka kaasa ja mis oli väga hea.

Kokkuvõttes võib öelda, et nii hea oli, et me autoga seal käidud saime ja supermõnus maja ja üldse nii tore väike reis oli see :D

Lõpetuseks väike lõke.

Kaia