Hei!
Siit tuleb üks pikk ja pildirohke postitus.
Reedel mõtlesime ära proovida need Iiri pubi burgerid, kus Kaia töötab. Need pidavat olema Barcelona parimad ja need tõesti olid väga head. Mõnus, suur koht kus oli palju inimesi ja head muusikat. Muide, pärast kui ootasime poejärjekorras märkasime, et meie ees järjekorras olevad inimesed olid eestlased.Kaia veel kirus neid, kui nad meist natuke ette trügisid.
"Tuleb välja, et ei saagi täiesti vabalt igal tänavanurgal inimesi taga rääkida". (Kaia Siitan)
Seda pilti olete kindlasti kõik näinud, kuna Kaia täiendab oma
fantastilist facebooki kontot päris tihti.
Kaia värisev käsi + hämar valgustus ei lubanud pildil terav tulla
Mõtlesin, kaalusin, juurdlesin kaua ja lõpuks otsustasingi minna.
Tegin tragus piercingu. Nii nüüd järgneva kirjutab Kaia, sest ma ei suuda seda vahejuhtumit nii elavalt seletada. Andra oli juba mitu nädalat juurelnud selle väikese augu üle ja oli kindel, et tal torgatakse kohemata kõrvakile ka läbi. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja läksimegi ühte salongi, mees seal väitis, et pole see nii valus midagi. Tundus, et ta tegi kõike väga korralikult, pärast ütles isegi, et Andra 2 nädala pärast talle näitama tuleks, et kõik ikka korrsl oleks. Ma kujutasin ette et Andral vähemasti üks väike AIIIIII tuleb suust välja, aga tutkit :D Oli seal vaikselt ja ütles, et see polnud üldse nii valus ja hull kui ta arvas. See mees ise ütles veel, et oi see tuli küll ilus ja tahtis oma portfoolio jaoks pilti teha. See on kõik. Jätkab Andra.
Laupäeval lasime luuslangi. Lugesin, vaatasime filmi ja sõime. Pühapäeval valmistusime taas luuslangi laskma aga siis ilmus Diego enda toast ja kutsus meid Barcelonasse. Meie siis mõtlesime ja lõpuks otsustasime minna, sest tahtsime Picasso muuseumit näha ja siin on see pühapäeviti tasuta. Kui kohale jõudsime siis nägime, et järjekord muuseumisse oli "Miljon kilomeetrit". (Kaia Siitan)
Diego pakkus välja, et võiks hoopis minna ühte lahedasse pubisse. See nägi välja nagu mingi haldjamets ja see oli tõesti väga meeliülendav koht. Linnulaulu oli ja vahepeal hakkas müristama ja välku lööma.
Peale seda avastasime kohe väljast vahakujude muuseumi ja läksime sinna.
Seal oli täiega kift ja muuseum oli hästi suur. Erinevad teematoad ja ajaloost tuntud inimesed. Isegi veealused merineitsid ja sukeldujad olid nagu päris. Neid nägi allveelaevast, mis reaalselt kõikus ja all sissekäigus loksus vesi. Vahepeal oli päris hirmus, sest nad olid ikka uskumatult tõetruud.
Kaia ja Diego ei ole vahast aga tagumised inimesed küll.
Päris hull
Picasso kuju
Kaia ja tema iidol Cleopatra
Kaia mineviku puudutus. Meenusid tema enda flamenko-tantsu ajad.
Ma loodan, et ta oli vahakuju
kosmoselaevas
Nähtamatu kuju
Midagi Liisbetile:)
Hiljem läksime veel kahte muuseumisse mis olid tasuta. Üks oli fotodega Kabulist ja teine oli mingisuguse kunstniku portreefotode näitus. Lõpuks istusime veel ühes baaris ja ajasime niisama juttu.
Natuke tänavaid ja tänavakunsti.
Igastahes, minul hakkas nüüd nädalapikkune koolivaheaeg. Jutud käivad, et teisipäeval või kolmapäeval läheme Emiliano teise koju kus toimub mingi pidu ja peale seda võime sinna kauemaks jääda. Sealt otse tahtis Emiliano oma bussiga mingi seltskonna Andorrasse tuurile sõidutada. Kõlab igastahes väga lahedalt ja Andorrasse me tahame kindlasti ära käia.
Kass oma parimatel hetkedel
Selline taevas siis üks õhtu
Kaia tegi mu pluusi ümber ja tegi sellise sildi:)
Ja meil käis külas Grete - meie Tartu kooli välissuhete juht.
Grete, mina, Elisabeth ja Carles.
Lõpetuseks pean ära mainima, et mingil müstilisel põhjusel on Kaia hakanud unes jutustama. Need on lausa nii mõttesügavad, et hetkeks paneb mõtlema, kas ta ikka magab. Tegelikult see on natuke hirmus ka. Üks öö kui just korraks üles ärkasin:
Kaia: "No mida sa nüüd mõtled seal!"
Mina: "Mida?"
*vaikus*
Mina: "Millest sa järeldad, et ma mõtlesin ? Ma magasin!"
Kaia: (nüüd juba ärkvel) "Mul oli sellele enne loogiline seletus olemas."
Ma ei tea kuidas nüüd aga vähemalt sel hetkel oli see päris koomiline :D
Selleks korraks siis kõik. Tervitame oma perekondi ja sõpru :) Olge ikka tublid.
Andra
No comments:
Post a Comment