Good

Istusime lennuki peale ja siis tuli meelde kõik see tõusmise värk, mis on megalahe. Seekord oli üldse kõikidel lendudel Kaia see kes virises oma kõrvade ja liftitunde pärast. Minul polnud midagi :) Täiega ilus oli tõusta, pimedas siis olid linnatuled näha ja värki.
Jõudsime Milanosse mingi ühe paiku öösel. Kaia oli täiega head  imelised võilevaid kaasa teinud. Uskumatu, aga need olid tõesti head. Siis tegime ühe armsa lennujaama poekese ette endale kodukese kus öö mööda saata. Laotasime fliisteki maha ja kohvrid enda ümber ja hakkasime filmi vaatama. Mul oli Karli piparkook ka kaasas kõige halvemateks päevadeks, aga ma mõtlesin ja mõtlesin ja siiski ei söönud seda tol hetkel ära.
Film otsas, Kaia otsustas magada ja mina hakkasin Hispaania keele vestmikust põhilist vajalikku õppima.
Lõpuks pärast piinarikast ootamist saime 8.30 läbi väravate ja siis oli elu veits ilusam ka. Kaia sai lausa ühe maitsva šokolaadi croissant'i aga tema tuju sellest väga paremaks ei muutunud. Mina otsustasin Karli piparkoogi ära süüa ja Kaia sai ka sellest tüki ja tõdes, et see pole tavaline suvaline piparkook, vaid lausa sidrunimaitseline.
Ma üritasin Kaiale ka sõnu selgeks õpetada aga ta otsustas, et saab hakkama sõnadega "si", "no" ja kui midagi ebaselgeks peaks jääma siis ta lihtsalt näitab (Y). Pärast seda otsustasingi talle õpetada lauseid raamatu "raskused suhtlemisel" osa alt. Midagi külge ei jäänud, sest väsimus oli suur. Ütleks, et pidin isegi vahepeal Kaia sisemist metskassi taltsutama.

                                                 
Lennureis Barcelona poole algas ilusti üle lumiste mäetippude ja tõusva päikese saatel. Ma nautisin seda minut ja siis jäin magama. Pärast maandumist pidime leidma enda majutaja Emiliano. Seisime pool tundi kohas, kus pidime kokku saama, kuid ei olnud ühtegi Emilianot mitte kuskil. Kõige hullem oli see, et me isegi ei teadnud milline ta välja näeb ja iga mööduv vanamees võis tema olla. Lõpuks ta kontakteerus minuga ja kirjeldas ennast ja siis me leidsime ta üles. Ta on päris lahe ja muhe. See on hea, et ta ei lobise üle ja räägib konkreetselt. Tema buss oli küll lahe. See oli selline, et iga jupp oli eri värvi ja ta sõitis selle masinaga päris mõnusalt kiiresti. Siin on selline soe suveõhk juba ka:)
Kui uude koju jõudsime, siis Emiliano näitas meile maja. See maja on megalahe. Siin on üks poiss peale meie veel, kes õpetab inglise keelt minu koolis. Ta on rootslane ja õpetas meile palju maja kohta ja koos sai käidud ka poes. Ta tundub väga tore olevat ja ta nimi peaks olema Thomas.
Siin on suur vannituba ja lahe köök ja meie tuba ja siis kaks rõdu. Üks on selline mis on taimede vahel ja selline väiksemat sorti. Seal  on laud ja toolid ja me Kaiaga otsutasime, et seal hakkame me kindlalt õlut jooma. Teine rõdu on suur ja sealt on lihtsalt ülim vaade. See teine on pigem vist ikkagi katus:)
JAA, meil on kass ka vist. Kräunub koguaeg ja Kaiale ta hullult meeldib aga minul on tema suhtes kahtlused.

 Kass, keda ma ei usaldaks. Vaade (foto peal pole üldse see)

 Ah, väiksel rõdul.

 Meie voodid.

Siis käisime poes ja ostsime natuke süüa ja siis käisime puuvilja turul ka. Apelsinid ja üldse kõik puuviljad ja juurviljad on räigelt odavad. Leidsime siit pealtnäha mõnusad hispaania õlud, need kavatseme ka õhtul ära proovida ja samuti mingid tundmatud puuviljad. Nüüd sõime oma kodus ja ennem tegime suurpuhastuse ka.
Päike hakkas täiega paistma ja rõduuksed on lahti 8)
Siis praegu ootan Emilanot. Ta pidi viima mind minu kooliga tutvuma. See on suht mõistlik.
Muidu oleme mõlemad väsinud ja kavatseme korralikult magada. Väga pikale läks vist :D

Selleks korraks siis kõik.

Andra