Niisiis, ta on saatnud cv-d igale poole, aga enne turistihooaega on natuke raskem. Kuid võta näpust! Talle kirjutati tagasi mingist Carpe Diemi klubist, kus oleks vaja õhtuti flaiereid jagada ja inimesi sinna kutsuda. Veel kirjutas üks baar, et vajab inimest kes kutsuks inimesi nende juurde. Kaia otsustaski laupäeva õhtul minna ja proovida ära see tööinimese elu. Me otsustasime varem Barcelonasse minna ja niisama linna peal kolada. Teel turule sattusime mingi karnevaliparaadi otsa. Inimesed mängisid pilli ja olid tavalisemast erilisemalt riides. Peale turgu oligi Kaial aeg minna tööandjaga rääkima ja mina läksin kaasa, hea sõber nagu ma olen. Tööandja palus meil tulla 23.30 klubi juurde flaieritele järele, mis oli natuke halb, sest koju meil polnud mõtet sõita ja sellepärast pidimegi linnas passima peaaegu 5h. See osutus väga toredaks, sest me sattusime mingile laadale ja mingite tänava-ooperilauljate otsa. Lisaks sellele, leidsime mitu huvitavat poodi ja Kaia sai ära käidud ka oma lemmikus kaltsukas.
Vahepeal käisime ka teises kohas, kus tööd pakuti. See oli veidike keerulisem töö, sest meie ülesanne oli ära rääkida inimesed, et nad läheks sinna baari ja maksaks 15 euri ja siis nad saaksid selle eest 3 tasuta jooki ja minna klubibussi peale mis sõidutab neid ööläbi erinevate klubide vahet. Siis me hakkasimegi kohe tööstrateegiaid välja töötama. Tegelikult on see raske, sest paljud ei oska inglise keelt ja on raske leida inimest kes maksab lambist kohe 15 euri. Igastahes, vahepeal veel istusime päris kaua mingi pingi peal ja mõlgutasime tulevikuplaane :)
Turu sissekäik
Karneval!!!
Ilus second-hand vintage pood. Kaia lemmik.
Öösel enne flaieritööd
Ooperilauljad keset vanalinna
Ülilahe nodipood
Lõpuks läksime Carpe Diemi ja saime flaierid. Jagasime neid natuke alla kahe tunni. Inimesed kas ei taha sind ega su flaiereid näha või siis jäävad rääkima ja ei lase sind ära. Mina näiteks pidin koos kahe poisiga laulma mingit hispaania keelset laulu ja umbes 15 minutit juttu ajama, et nad Carpe Diemi peale üldse mõtlema hakkaks. See klubi oli üldse linnamelust veits väljas ja tundus, et inimesed juba teavad, kuhu minna tahavad ja ei hooli väga flaieritest. Hiljem saime teada, et meie jagatud flaieritega keegi sisse ei läinudki ja raha me ei saanud. Kui siiski Kaia peaks tööd leidma, siis kirjutame me sellest kindlasti blogis! :)
Kaia ilmselt ka proovib seda teist tööd veel teha ja inimesi baari ja klubitiirule meelitada. Eks näis mis saab.
Ka rääkisid Thomas ja Diego, et suvalised mehed kes seisavad metroo-koridorides ja linnas tänavatel sosistavad koguaeg kõrva "chocolate?", "cocaina?" Šokolaadi pakkumine tähendab kanepi pakkumist nagu me teada saime ja me imestasime, et meie pole seda tähele pannud ja meile pole keegi midagi sosistanud. Flaiereid jagades kuulsime seda palju, nii et lausa naljakas hakkas. Kõnnid suvalisest inimesest mööda ja tüüp ütleb otsagi vaatamata: "Do you like to smoke weed, chocolate?"
Ja kui vaatad tema poole siis on ta sellise näoga nagu poleks midagi öelnudki :D Jah, ja tänavad on ka koguaeg kanepilõhna täis ja kuuldused levivad, et siin võib seda kasvatada aga müüa ei tohi. Mitte, et see meid huvitaks aga lihtsalt jutustame, kuidas siin asjad käivad.
Kooliga on nüüd kõik mul paigas. Kaia maalis mu märkmikusse tunniplaani. See on väga ilus.
Nüüd alles pidin väikse muudatuse tegema. Käisin ühes illustratsiooni projekti tunnis, mis oli minuarust väga lahe. Inimesed olid megasõbralikud ja paljud oskasid inglise keelt. Tundi tuli üks naine Iraagist ja ta rääkis mingi loo, millest mina esialgu aru ei saanud. See oli vist pigem kurvemat sorti lugu ja pealegi tal oli näo peal mitu armi. Tema loost pidi ilmuma raamat ja meie pidime loo põhjal illustratsioone raamatule tegema.
Kahjuks ei sobinud mulle see tunniplaani ja ma vahetasin selle artistic drawingu vastu.
Keeletunnid nihkusid meil ka õhtutesse. See on väga hea, sest väga hommikuinimene ma pole:D Pealegi olime me level2 hispaania keele klassis kus õpetaja sõnagi inglise keelt ei osanud. Ma võisin aimata millest ta räägib ja paarile küsimusele suutsin ka vastata, aga siiski otsustasime me esimese taseme kasuks, et kõik ilusti selgeks saada. Keeletunnis oli palju mosleminaisi. On ka teisi ja tundub, et nad on siin mõnda aega elanud ja oskavad enam-vähem rääkida, kuid lugeda ja kirjutada vist nii väga ei oska.
Igastahes jätkame keeleõpet ja tahe see selgeks saada on suur. Peame vist veel ühe õpiku ka ostma.
Ja mulle tuli kodunt pakk. Ma tellisin endale eestikeelse raamatu ja kaerahelbeid ja sain veel lisaks sokolaadi ja tatart ja pähkleid ja pildi Katsist koos Martaga:) Aitäh teile!
Ja meie avastasime, et meil on ikka katuselt ilus vaade ja, et me saame mööda katuseid käia:)
Kooli WC sein
Emiliano on külmetunud ja ööbib vist kuskil mujal, sest ei taha meid köhaga segada. Siiski tõi meile enda poja tehtud koduõlut :)
Koolis plakatikonkurss. Kuuldavasti tulebki Badalonas suur tulefestival.
Sinna me läheme kindlasti.
Varsti siis jälle kirjutab.
Tsao
Andra
No comments:
Post a Comment