Piknikupäeva horror

Meil juhtus täna üks kole asi. Kaia rahakott, kus olid ka minu kaart ja ID-kaart kadus ära.

Kadus ära ühe naise taskusse.

Illustratiivne pilt tänasest

Ütleme siis nii, et need pardipojad olid riided, mida me vaatasime, see naine on Kaia ja see valge hani oli siis see naine kes tuli meile mingit iba ajama ja samal ajal poetas oma ilusa valge käekese Kaia kotti ja võttis sealt rahakoti:)

Küsis igasuguste imelike asjade kohta meilt, nagu näiteks särgisuurused jne. 5 minutit hiljem avastas Kaia, et kõige tähtsamat enam kotis polnud. Poemüüjaga vaatasime veel turvalindi üle ja tõepoolest, see mida me näha saime oli tõepoolest natukene kahtlane. Siis läksime ilusti rõõmsameelselt politseisse kus me avaldused tegime ja siis ma sain natukene oma närve kulutada rääkides ühe toreda hispaania pangatöötajaga telefonitsi inglise keeles, kes mind umbes tund aega suunas eesti panka. Panime enda kaardid kinni.

Meil oli rahakotis ka metroopiletid. Minul oli õnneks üks kord jäänud sellega sõita ehk siis minu jaoks see suur kaotus polnud aga Kaial oli ostetud värske pilet. Väike paanikahoog tabas meid küll kui mõtlesime, kuidas me Barcelonast koju saame aga siis läksime alla metrosse ja rääkisime natukene metroos töötavate inimestega ja nad lasid meid metroo peale ja saime ilusti koju.

Reaalset raha varastati 15 euri mis Kaial rahakotis oli. Mina saan enda passiga koju aga Kaia pass niikaua ei kehti. Ilmselt Kaia elulõpuni siia ei pea jääma, vaid saab taodelda mingi ajutise dokumendi, niiet ta kirjutas saatkonda ja küsis passi kehtivuse ja kõige kohta.

Alguses oli plaanis küll üks kena linnaskäik ja piknik pargis ja hiljem ka purskkaevu show aga näed saime hoopis ühe Barcelona kogemuse ":D"

Mis veel, mis veel...

Meil on ilmad siin väga soojaks läinud. Vahepeal oli lausa nii, et kui kooli kõndisin siis mõtlesin, et viskan pildi taskusse. Väga-väga palav oli ja lausa korra meeltesegaduses tuli igatsus eesti talve järele.

Kõik on roheline, õitseb ja värki. Ja ma olen päris kindel, et ükspäev nägin salamandrit.

Ükskord käisin enne kooli rannas ka ja seal oli isegi palju inimesi ja mõni ujus ka.

Seal Badalona rannas on lahedad rannabaarid ja restoranid kuhu ka kindlasti plaanime minna.

Meie restorani projekti esitlus. Lõime workshop/restoranile graafilist identiteeti.

Teised tegid ka ettekandeid ja üks restoran oli selline, kus inimesed söövad

hämaras ja ei tea mida nad söövad. Meile anti reaalsed näidised, lahe.

See on joogianum kust juuakse üht kanget traditsioonilist alkoholi niimodi kaarega peab see suhu voolama.

Natuke animatsiooni tundidest ka

Kaks rõõmustavat jalgpallifänni

Alguses tundus nagu keeltekoolist midagi külge ei jää aga olen ise märganud, et saan palju rohkem aru millest õpetajad räägivad. Mingi hommik rõdul hommikusööki süües kuulsin ka kuidas kaks meest jutustasid ja ma isegi sain mingist naljast aru mida nad tegid. Väga lahe!

Ükskord keeltekoolis istus mu kõrval naine burkaga kes ei osanud kirjutada tavatähti. See oli nii imelik.
Ilmselt ta on harjunud araabia tähti kirjutama, sest tavatähed tulid tal väga suure pingutuse peale ka sellised kõverad ja tagurpidi. Ma aitasin ka teda natukene:)
Meie kallis nurga-gäng mis koosneb põhiliselt noortest hispaania poistest on ka uusi sõnu õppinud inglise keeles. Kui varem kuulsime nende käest põhiliselt sõnu "hola guapa" ja "hello" siis nüüd on nende sõnavarasse lisandunud "flowerpower", "I love money" ja ükspäev kuulsin ma midagi eriti huvitavat: "lifeflower" ja see võttis meid tõepoolest sõnatuks. Meie oleme nende elulilled.

Kaia lasi enda emal siia saata kama. Meil on tulemas Eesti sööming ja sinna tulevad
Emiliano ja Yigit ja Diego ja me üritame midagi eestipärast neile pakkuda. Ma polnud
100 aastat kama söönud ja nüüd proovisin ära ja mõnus oli seda rõdul süüa Genialistide laulu

 "Ma olen sinu" saatel.

Aga selleks korraks siis kõik ja palju p2ikesepalle t3ile ja et teie valged näod ikka päikest ka näeks.

(Mul pole ID-kaarti aga vähemalt on mul päikesepallid)

Andra