Töökas jõuluaeg

Tervist,

Siin käib praegusel hetkel suur pakkimine ja sebimine, sest öösel sõidab Eestisse Elisabeth.
Mina ja Elisabeth meisterdame valmis veel viimaseid tegemata koolitöid ja Kaia istub, õmbleb ja kommenteerib. Vahepeal käib suur kohvripakkimine...see edenes suhteliselt vaevaliselt, sest Elisabethil on väga-väga palju asju ja mõned asjad pididgi ta siia jätma. Me Kaiaga saime igast lahedaid asju
 (N: toiduaineid, juukselakki, sooduskuponge, metroopileteid ja palju muud). See kõik tekitaski jõululiku tunde ja Kaia isegi haaras endale mõned riided. Seda, kuidas ta need enda kohvrisse 13.juuni mahutab, ma ette kujutada ei taha :D

Elisabeth ja Mäu on päris pikka aega sõbrad olnud ja seetõttu oli ka lahkuminek valus.

kaunis

Kaua võttis. Alustas kell 17 ja lõpetas 2 öösel :)

Ühise projekti valmimine kalligraafias.

Vahepeal tegime paljud kooliasjad ära.

Kõik mis kohvrisse ei mahu läheb selga, pähe või taskusse :D

ja nii ta tõepoolest lahkus. Loodame, et ta tühjaks ei pudene.

Lõpuks saatsimegi Elisabethi ilusti ära. Lõpus ta küll avastastas kapist veel paar asja, mis vaja kohvrisse pakkida. See kõik ei läinud muidugi nii libedalt arvestades tema pungil ülekilodes kohvreid :)
Igastahes nüüd on ta saadetud. Eks ta natuke kahju ole ka, siiski pool aastat toanaabrid olnud. Tuba tundub kohe palju tühjem olevat. Oota..oota..oota...kas kas...ma just kuulsin oma kaja...kaja...kaja...kaja...

Minul ongi põhimõtteliselt homme viimane koolipäev. Nädalavahetusel peab paar asja lõpetama ja teisipäev need asjad kooli viima ja ongi korras nagu norras.
Seejärel saab loodetavasti lihtsalt puhata ja mängida :)

Siin läheb aeg lihtsalt nii kiiresti. Just alles me tulime ja nüüd on jäänud täpselt 14 päeva...

Meie siin vaatame mis me enda viimase raha ja ajaga peale hakkame ja kindlasti anname sellest ka siin teada. Nagu alati :D

Aaga...head ööd!

Andra

Cultural differences

Tere jälle

Kogu see illusioon siinsetest toredatest ja fantastilistest inimestest varises kokku eile õhtul, kui Andra ja Elizabethi koolikaaslane otsustas neile noa selga lüüa ja nad üks päev enne tähtaega projektist välja visata. Nimelt oli neil vaja teha mingi raamat, mille jaoks neil kummalgi isegi vajalikku programmi pole ja siis nad olid ühe tüdrukuga ühes grupis, kes selle programmiga seda tegi. Nad pakkusid koguaeg oma abi ja tegid asju, mida oma arvutitega said ja see tüdruk oli täitsa nõus kõigega kuni eilse õhtuni, kui järsult alt ära hüppas ja keeldus nende nimesid tööle panemast. Nad vaidlesid temaga küll korralikult, aga ta jäi oma otsusele kindlaks, täis debiilsus ma leian. Õnneks said nad täna teada, et saavad sama asja eest hoopis lihtsama projekti teha.

Lisaks tundus meile, et Emiliano oli kohe solvunud kui meil Kadri ja Mann külas olid ja asjad majas natuke teistmoodi tõstetud olid, kuigi ise ta oli enne selle külaskäigu heaks kiitnud ja siin majas on ennegi inimestel külalisi olnud. Samuti arvas ta, et me kulutasime selle nädalaga poole rohkem vett kui tavaliselt terves kuus kulub, mis on võimatu, ja tahab meilt nüüd vist raha juurde, mida me maksta ei kavatse.

Me jõudsimegi siis järeldusele, et ka inimesed on siin vist mingites mõtetes Eestist päris erinevad, sest meie meelest on elementaarne, et kui keegi, midagi on lubanud siis nii asjad ka on. Siin see neil vist päris nii ei käi, vähemasti siis enam mitte kui asjad enda jaoks ebamugavaks muutuvad.

Positiivse poole pealt, aga on siin ka väga toredaid ja tähelepanelikke inimesi, nimelt kui me Carrefouris olevasse kommipoodi läksime siis üks sealne müüja märkas kohe, et ma olin juuksed maha lõiganud. Me oleme seal vist päris tihedad kliendid ka.

Lõpetuseks vaade meie kodukandile

Kaia

Palju parke ja läinud nad ongi

Tsau

Üleeile õhtul otsustasime, et peaks ikka katusel magamise ka ära proovima. Vedasimegi madratsid sinna ja niii, nii mõnus oli seal kuuvalgel ja mega vaatega magama jääda. Öösel käisid küll vahepeal sellised tuuleiilid, et isegi kass ronis teki alla kaissu, aga hommikul oli jälle nii hea päikesepaistes ärgata.

Õhtu

ja hommik

Kass oli madratsi küljes olevatest nööridest vaimustuses.

Kuna oli ilus ja soe ilm otsustasime hommikul randa minna, et Kadri ja Mann ka ikka päevitada saaksid. Lahe oli seal ja ujumas sai ka käidud, kuigi vesi oli veel jaheda poolne. Andral ja Kadril lõid mingid põhjamaalaste külmakartmatud jooned välja, sest nad suutsid seal vees ikka mõnusalt pika aja veeta. Ja suured lained meeldisid neile eriti.

Laineharjal

Peesitamas

Peale randa tulime kodust läbi, et Mann ja Kadri saaksid kohvrid kokku pakkida ja siis oleks öösel hea otse Barcelonast bussile minna. Kuna nad olid tulnud Eesti toiduga oli neil kohvris vaba ruumi nii, et saime natuke omi asju ka sinna mahutada ja Andra andis oma miljon jopet neile selga ka (hiljem selgus muidugi, et ega neil midagi kuskil ei kaalutudki, oleks võinud veel asju panna), sest meil läheb enda asjade hunnikuga tagasi saamine vist küll päris huvitavaks. Siis läksime Cervantese roosiaeda, jõudsime sinna täpselt eriti ilusa õhtuse päikesepaistelise ilmaga ja igasuguseid ilusaid ja lahedaid roose oli seal küll. See asus kesklinnast väljas ja kui ma sinna kõndisime saime eriti paljude tuututamiste ja pilkude osalisteks (2 blondi oli meil muidugi ka). Isegi üks tuletõrjeauto lasi möödudes sireeni, ei teagi kas neid võlusid blondid pead või Andra pluus :D Blondide kohta peab küll mainima, et neid siin absoluutselt pole ja kohe on nähe, kui hispaanlased ennast täiega heledamaks on salgutanud, aga ikka lõpuks helepruunid on. 

Edasi käisime veel Miro pargis ja Espana Industrial pargis. Mõlemad meeldisid meile kõigile.

Ilus taevas oli

Espana Industrial park

Draakoni sees olid liumäed

Andral on ikka hea kaart, kõik leiab üles

Miro park

Suutsin ikka Mannile ja Kadrile ka selgeks teha kui head šokolaadi saiad siin on.

Andra leidis maja, mis talle väga meeldis.

Mingi tuuletunnel oli tänaval.

Lõpuks jõudsime põhi vaatamisväärsuseni ehk purskkaevu showle. See oli ikka täpselt sama ilus ja lahe kui ennegi, ainult teistsuguse muusikaga ja Kadrile, kes oli ainuke, kes seda varem näinud polnud, meeldis ka. Esimene kord me läksime sinna varem nii, et oli valgem, aga nüüd oli täitsa pime ja selle võrra veel lahedam.

Vaade kõrgemalt

Kadri ja Mann ostsid paar sellist helendavat asja ka kaasa, mida siin igal pool müüakse. See on selline, et saad kummiga kõrgele õhku lasta ja siis tuleb keereldes ja helendades alla tagasi. Lisaks müüakse veel neid asju, et paned suhu ja siis teeb pinisevat häält, kuidas need, kes neid müüvad ise suudavad seda häält koguaeg kannatada ma ei kujuta ette.

Tänava mustkunstnikku nägime ka

Peale seda veetsime veel aega Barcelona baarides kuhu veel jõudnud polnud, sest buss läks neil alles 3.45. Käisime ühes Vietnami söögikohas, kus oli mega lahe sisekujundus ja head söögid ka.

Mann ja Kadri võtsid traditsioonilise riisipudingu magustoidu.

Ja mina oma ülekõige lemmiku, sooja šokolaadikoogi jäätisega, sangria kõrvale ja paremaks enam minna ei saagi.

Teises baaris nägime sellist elukat.

Lõpuks saatsime nad bussijaama ära ja kui seal istusime tuli üks eestlastest vanapaar, kes oli ka nädala Barcelonas olnud. Nad hakkasid kohe hirmsasti jutustama ja rääkisid terve reisi muljed meile ära, aga väga toredad olid ja hea oli võõraste suust eesti keelt kuulda üle pika aja. Nad arvasid, et Barcelona on päris kallis linn ja siis ma jõudsime järeldusele, et linnadevaheline transport on siin ka päris hull. Valenciasse, mis pole väga palju kaugemal kui Tallinn Tartust, edasi-tagasi sõitmine maksab näiteks 70 euri, mis võrreldes Eesti hindadega on ikka ulmeline. Seoses keelega arvasid Kadri ja Mann, et meil tuleb koju jõudes raskusi sellega, et me oleme nii hajunud omavahel eesti keeles avalikes kohtades igasuguse teksti ajamisega, mõtlemata üldse kes kõrval on ja mida me nendest räägime. Loodetavasti suudame Eestis mingisuguse filtri peale panna ikka.

Kokkuvõttes oli nii lahe, et Kadri ja Mann meil ikka külas said ära käia ja nad ise ütlesid ka, et lausa kahju oli tagasi minna. See nädal läks ikka megaruttu ja me tundsime ennast ka nagu turistid, jalad hakkasid eile õhtuks lausa otsast kukkuma.

Näeme juba kolme nädala pärast.

Kaia