Wednesday, May 1, 2013

Kui kuskil miskit toimub...EESTLASED!

No tere-tere jälle! 

Pole päris pikka aega kirjutanud ja põhjus on lihtne- me pole mitte midagi põnevat teinud.
Ilmad läksid siin kahtlaselt järsku vihmaseks ja alles täna kui päike uuesti paistma hakkas, julgesime oma ninad välja pista. Täna on 1.mai ja ka siin Hispaanias on püha ja minul kooli pole ja sellepärast on kõik nii ilus. Otsustasime pühade puhul midagi super tuusa teha ja minna Moritza õlletehase restorani. Minu üks õppejõud kiitis seda kohta ja soovitas seal kindlasti ära käia.

Päike paistab, ilm on soe :)

Täpselt õlletehase ukse ees olid välirestorani lauad ja kui sealt möödusime kuulsime eesti keelt. Seal oli lauatäis eesti tüdrukuid ja see on uskumatult imeline tunne mis peale tuleb kui kuuled suvaliselt tänaval eesti keelt! See oli lausa nii imeline tunne, et täpselt möödudes pidin kõva häälega ütlema " Näe, eestlased!"
Selle peale kostis üks tüdruk: "Tere!" ja mina teretasin vastu ja siis me põgenesime restorani sisse ära.


Kui keegi mäletab siis Moritz õlu on siin põhimõtteliselt põhiline õlu ja 
see on väga hea õlu väga hea hinnaga. See restoran oli tehtud vanasse õlletehasesse ja
 nägi seest tõesti väga lahe välja. 
Peale restorani oli seal pagarilett, kus sai osta värsket saia ja kooke.



Selles restoranis on siiamaani väike mini õlletehas, mis teeb
õlut selle restorani tarbeks ja seal saab head värsket õlut


Moritza buss

Seal oli peale restorani ka suveniiri pood kus müüdi igast lahedaid asju.
Poes olid ka näha Moritza erinevad sildikujundused ja pudelid läbi aegade.
Kahjuks sellest pilti meil pole.


Väga lahedad toolid

Keldrikorrusel olid lahedad käigud millesse oli korraldatud midagi installatsiooni sarnast.

Klaaspüramiid. Kui seda vaadata mingi nurga alt siis tunduks täpselt nagu
püramiidi all oleks auk ja teise nurga alt vaadates näed taevast. Veits keeruline selgitada:D



Makropildid õllest

Mina ja õluuuuuu


Restorani menüü oli väga mitmekesine ja täna oli seal väga palju inimesi.
Pidime lausa lauda ootama 10 minutit:)


Jõime siis muidugi natuke kohapeal tehtud õlut, sõime legendaarseid patatas bravas'i 
ja proovisime ära oma esimesed austrid!!!
Maitsesid nagu lonks merevett, millesse oli ka eksinud millimallikas.
Not my cup of tea!

Kui olime restoranist väljumas tuli meie juurde üks eesti tüdrukutest ja küsis mis me siin teeme ja kuidas läheb jne. Ta rääkis, et ta oli oma sõbrannaga täna juba varem seal samas Moritza restorani ees kohtunud veel kahe eestlasega. Veits hiljem nägime ka ülejäänud 3 eestlast ära aga see on lihtsalt uskumatu, et 6 paari eestlasi ühel ja samal ajal ühe ja sama restorani ees kohtuvad :) Too tüdruk töötab hetkel Hispaanias lapsehoidjana ja soovitas meil ennast kindlasti "Eestlased Barcelonas" facebooki gruppi lisada. Eks vaatab kas võtame midagi Barcelona eestlastega ette ka...igastahes lahe oleks :D

Peale seda läksime jälle linna peale jalutama, sest seal on veel nii palju mida avastada. 
Tänavaid ja tänavakunsti.


kärsakatsuja

väikeee tibulinnnukeeenee




Normaalne :D Üritasime Kaiaga kokku lugeda palju on aga lugemine läks sassi.

Tänavatantsijad jälle

Linnas on puust kastis kus inimesed saavad petangi mängida 


Need liiklusmärgid on väga kiftid minu meelest.




Kaia ütles, et väga lahedad klaasist toad kus saaks patjadel raamatuid lugeda:)

Sattusime mingisse parki ka kus oli selline lahe skulptuur




Kaia seljataga on väga lahe ja suur suveniiri pood. Palju lahedaid disaini-vidinaid :)


Väga lahedad nägid need kujud välja


Peale suveniiride shopingut suundusimegi tagasi koju.

Umbes 1/10 meie tänava lastest. Väga armsad on nad ja alati hüüavad meile "Holaaa!"

Ei saanud kuidagi kui pidin naabrite katusel ka ära käima.
Üks kohmakas ütles, et ma olen rebel.

Siin on meil elu ikka väga lahe AGA täiesti lõpp kuidas me igatseme tavalist eesti kodutoitu. Täna linnas jalutades unistasime sellest, kui vaid saaks tavalist tomati-kurgi-kodujuustu salatit. Kindlasti on siin paljud eesti toidu komponendid olemas aga me arutasime ka selle üle ja tõdesime, et see ei tuleks ikka samasugune.
Täna linnas eesti tüdrukutega rääkides oli ka selline tunne, et nad pole üldse võõrad ja kuidagi nii hea ja usaldusväärne oli. Me ikka oleme siin mõelnud, et kodumaa on ikka kodumaa ja mittekuidagi ei saaks me sellest kaua eemal olla. Eesti on nii hea ja armas:)
Samuti tikub peale pereigatsus. Mitte selline suur ja kurb aga pigem selline väike ja armas. Peab tunnistama, et puudust tunnen ka Kadrist.

Natuke koolist ka pilte:


Mõned illustratsiooni klassi tööd.

Koolimajja on sellised mõnusad toolid ilmunud

kalligraaafia tund

Gothika kirja teeme!!!


Tavaliselt näen ainult väikseid sisalikke aga seekord leidsin sellise 15cm lohe :D


Selleks korraks siis kõik.

Andra

No comments:

Post a Comment