Surnuaias

Tere, tere

Andral oli vaja ühe kooli projekti jaoks vaatmas käia siinset kohalikku väikest surnuaeda. Kuna hommikul oli  pilves ilm ja randa poleks minna saanud, siis täna me seda tegimegi. Sinna olid maetud tähtsamad inimesed ja see oli selline, kuhu kedagi enam juurde ei maeta. Päris lahe ja huvitav oli minu meelest, ma polegi vist varem ühtegi sellist surnuaeda näinud, kus inimesed seina sisse on maetud.

Roosid olid sama suured kui Andra nägu.

Lahedad lillepotid.

Tagasi koju jalutades leidsime, et pargis on mingil väiksemat sorti puul ilusad kollased viljad. Nägid välja umbes nagu ploomid. Kuna kumbki meist just väga loodusteadlane pole siis polnud meil aimugi, mis puuga tegu on, aga marju tahtsime siiski maitsta. Võtsime siis julguse kokku ja proovisime ära, päris head sellised hapukad ja mahlased olid. Õnneks oleme siiani elus ka.

Tundmatud võõramaa ploomid.

Nii ju ei saa, et meist pilti pole.

Ilusad kahevärvilised lilled olid.

Andra on meil siin maja lastega suur sõber, igal võimalusel ütlevad talle Hola, olgu see või 10 korda päevas. Üks päev kui ta koolist tuli olid nad aga juba kaugelt teda vaadanud ja sosistanud ja kui ta nendeni jõudis ütlesid hoopis Hellou. Tänu temale on nad nüüd ühe võõrsõna võrra targemad. Kaks veel ja teavad sama palju sõnu kui nurgagängi poikad.

Lõpetuseks paar pilti Festes de Maigi ehk meil siin omal Badalonas toimuvat tulefestivali oodates.

Praeguseks kõik, loodetavasti on teil seal ka juba soe ja mõnus kevad.

Kaia